Åvddål gå sisi låggi de la ihkap sluogas biedjat gielav mav sidá. Dav dagá gå slávgáv dieddela sjerma oalges bielen.
Åvddål gå máhtá dahkagoahtet modellajt de hæhttu låggit sisi. Jus dujna l google- Facebook- apple- jali feideaddne de máhtá dajda låggit sisi. Máhtá aj låggit sisi Ludenso-addnijn.
Låggi sisi Ludenso-addnijn
Ludenso-addne ij gájbbeda bessambágov, danen ávttjip anátjit dåjt ietjá sisbessamvejulasjvuodajt. Jus huoman sidá sisi låggit Ludenso-addnijn máhtá dieddelit “Ludenso-addne”-boalov.
Jus la låggim sisi Ludenso-addnijn åvddåla de máhtá addnenamáv tjállet majt adni ja dieddelit “loggit sisi”. Ietján máhtá addnev dahkat gå dieddela “Tjáleda ietjat”
Várroda jut vállji addnenamáv mij la sierralágásj ja manna li dåssju bokstáva ja tálla. Gæhttjala dahkat addnenamáv nav sierralágátjin gå máhttelis, duola degu la “Eivin” nievres addnenamma, ja “Eivin23495” vas la viek buorep. Máhtá de tjáledit ietjat gå dieddela “tjáledit”.
Låggit sisi Feide:n
Jus ájgo sisi låggit feidejn de vállji vuostatjin ietjat skåvlåv gå dieddela “vállji skåvlåv”, ja de vas dieddela “joarke”.
Tjále de addnenamáv ja bessambágov ja dieddela “låggi sisi”
Álggem
Vuostasj bále gå rabá Ludenso Create visses kuntujn oattjo fálaldagáv tjadádit jåhtelis oahpov prográmman. Jus vuostasj bále gå prográmmav aná de alodip tjadádit oahpov mij vihpá suláj 2 minuhta.
Jus ájgo jårgijdit birra Ludenso Createn de adnala gåro snjierráboalov ja gæsá snjierrávuosediddjev. Jus ájgo jårgijdit doarrás de gæsá snjieráv doarrás ja jus ájgo vuolus ja bajás jårgijdit de gæsá snjieráv vuolus ja bajás.
Jus ájgo zoomit lagábuj ja ålggolij de aná snjierrájuvlav.
Jus ájgo ietjat jåhtet duon dán guovlluj de adnala sinna shift + gåro snjierráboalov ja gæsá snjierrávuosediddjev. Jus ájgo doarrás jåhtet de gæsá snjieráv doarrás ja jus ájgo vuolus ja bajás jåhtet de gajko snjieráv vuolus ja bajás.
Gå barggá 3d:an máhttá liehket buorre ájádus rievddadit viŋŋkalav álu danen gå objevta máhtti liehket degu linnjan avtat viŋŋkalis vájku duodaj ælla.
Jus muhttijn viŋkal majna vuojná måjvvårastá de máhtá goadev dieddelit bajemusán gåro bielen de vuojná figuvrajt njuolgga åvdåsjbieles.
Ane fálov gåro bielen válljitjit ådå figuvrajt.
Bieja ådå figuvrajt juogu navti ahte dieddela dajt ja de dieddela hábbmimjalgudagáv jali dieddela dajt ja giese dajt.
Jus sáŋarda i ga ájgo figuvrav biedjat mav la válldám de máhtá dieddelit hábbmimjalgudagá ålggolin.
Máhtá aj ådå figuvrajt biedjat åvdusj figuvraj nali gå snjieráv adnala daj figuvraj badjel gå ådå figuvrajt gæsá.
Jus dujna li rievddadusá majt illa vuorkkim de sjaddá vuorkudimboallo bajemusán gåro bielen alegin.
Vuorkuda gå dáv boalov dieddela. Dalloj oattjo gatjálvisáv vaddet modællaj namáv. Tjále namáv ja dieddela vuorkudit. Gáhtti val ahte i sæmmi namáv ane mav la juo adnám åvdusj modællaj. Máhttá aj liehket sluogas válljit namáv mij modellav dahká álkkebun gávnnat maŋŋela (“tjáhtjemolekijla“ jali “Muv niehkogoahte” li buojkulvisá buorre namájda).
Jus ájgo rahpat modellav mij juo gávnnu dieddela dajt gålmmå sátsojt ållu bajemusán gåro bielen.
Dieddela de “Modella” fálon gåro bielen.
Ja de oattjo listav manna li divna åvdusj modella. Dieddela “rabá modellav” modella vuolen majt sidá rahpat.
Máhtá válljit figuvrav gå dav dieddela, ja máhtá vuojnnet ahte la figuvrav válljim gå tjáhput dan birra. Máhtá moadda figuvrajt válljit sæmmi bále.
Máhtá aj ållo figuvrajt válljit gå aná boaksa-vállji-vædtsagav bajemusán oalges bielen.
Gå boaksa-vállji-vædtsak la aktijvva máhtá båvsav giesset sjærmmaj mij vállji divna figuvrajt båvsa sissŋelin.
Máhtá sihkkot figuvrav mav la válljim gå válljiduvvam figuvrav dieddela ådåsis.
Gå juojddá dieddela mij ij la figuvrra (duola degu hábbmimjalggudagáv jali duogátjav) sihko divna válljimijt.
Jus ájgo avtav figuvrav jåhtet de hæhttu vuostatjin divna figuvrajt válljit majt ájgo jåhtet. Mujte val válljit jåhtemboalov fálon vuolemusán sjerman.
Gå bájnniduvvam njuolajt gæsá de máhtá figuvraj njuolaj guovlluj jåhtet.
Jus dajt válljiduvvam figuvrajt dieddela ja gæsá de máhtá figuvrajt jåhtet ednama milta.
Jus sidá figuvrajt jåhtet dárkkelappot máhtá mierredit gåggu figuvrra galggá tjuodtjot gå tjálá tállav mij mierret figuvra sajev. Dav dagá gå dieddela boalov vuolemusán oalges bielen.
Dalloj oattjo gålmmå tækstabåvsa majda máhtá tállajt tjállet. Juohkka tálla mav tjálá biedjá gåvvusav nágin sadjáj avta dajs bájnniduvvam njuolaj guovlluj.
Jus ájgo figuvrav skerrulit de galga vuostatjin divna gåvvusijt válljit majt ájgo skerrulit. Mujte val válljit skerrulimboalov fálon vuolemusán sjerman.
Jus dajt bájnniduvvam riggasijt gæsá de máhtá gåvvusijt skerrulit dan riggasa birra majt la válljim.
Jus sidá gåvvusijt dárkkelappot skerrulit de máhtá mierredit man mudduj gåvvusa galggi skerrulit navti ahte tjálá tállajt ma figuvra bådnjålimev mierredi. Dav dagá gå dieddela boalov vuolemusán oalges bielen.
Dalloj oattjo gålmmå tækstabåvsa majda máhtá tállajt tjállet. Tálla majt tjálá mierredi figuvra bådnjålimev daj bájnniduvvam riggasij milta.
Jus ájgo rievddadit avta figuvra stuorrudagáv hæhttu vuostatjin válljit divna figuvrajt majna ájgo stuorrudagáv rievddadit. Mujte val rievddadit-stuorrudagá-boalov válljit fálon vuolemusán sjerman.
Avtajn válljiduvvam gåvvusijn
Jus dujna l dåssju akta gåvos válljidum de besa dav vadnat iesjguhtik guovlluj gå nieljetjiegak njuolajt gæsá.
Gå dieddela iesj gåvvusav ja gæsá máhtá dahkat ålles figuvrav stuorebun jali unnebun.
Jus sidá figuvrav giesset dárkkelappot máhtá mierredit man guhkke gåvos galggá avta guovlluj sjaddat gå tállav tjálá. Dav dagá gå dieddela boalov vuolemusán oalges bielen.
Dalloj oattjo gålmmå tækstabåksa, majda máhtá tállajt tjállet. Juohkka tállav majt tjálá mierret gåvvusa guhkkudagáv avta dajs bájnniduvvam nieljetjiegak njuolaj guovlluj.
Gå ilá moadda gåvvusa li válljiduvvam
Jus la ilá moadda gåvvusijt válljim, de i máhte giesset dajt avta guovlluj, jus ájgo goappátjijt giesset avta guovlluj de hæhttu válljit avtav ájgenis ja giesset dajt goabbák vuoru. Huoman máhtá ájn stuoredit jali unnedit moadda gåvvusijt avta bále gå dajt sjievnnjis ruoppsis båvsåjt dieddela goappátjij ádaj birra ja gæsá.
Jus ájgo ierit válldet avtav jali moadda gåvvusijt de vállji vuostatjin gåvvusav mav ájgo sihkkot, ja dieddela ja de ruhtselihtev oalges bielen.
Jus ájgo moattedit avtav jali moadda gåvvusijt de vállji vuostatjin gåvvusijt majt sidá moattedit, ja dieddela de moattedimboalov oalges bielen.
Jus ájgo bájnnit de dieddela vuostatjin skiello-boalov.
Dalloj besa fálov vuojnnet manna máhtá iesjguhtiklágásj skándajt válljit, jus sidá álkkes bájnojda målssot de bájnnoruvtojt dieddela. Jus sidá ruopptot skándajda målssot de dieddela tjáhppis ja vielggis muvrragiergge-skándav. Maŋŋela gå la gærggam bájnnimis máhtá dieddelit muhtem sadjáj mij ij la gåvos hæjtátjit bájnnimis ja bájnno-fálov gádodittjat.
Skánda
Jus ájgo skándav biedjat gåvvusij, vállji vuostatjin skándav listan (Máhtá listav giesset snjierrávuosediddjijn de vuojná ienep skándajt)Maŋŋela gå la skándav válljim de dieddela figuvrav mav ájgo bájnnit.
Bájno
Jus ájgo gåvvusav bájnnit, vállji vuostatjin bájnov listan.Maŋŋela gå la bájnov válljim dieddela figuvrav mav ájgo bájnnit.
Jus sidá dahkat bájkev manna máhttá vuojnnet iesjguhtik ulmutjij modellajt avtabuohta de máhtá juogosvuosedimev dahkat.
Jus ájgo juogosvuosedimev dahkat dieddela vuostatjin fálloboalov gájk bajemusán gåro bielen.
Máhtá juogu dieddelit “Ådå juogosvuosedibme” mij ådå juogosvuosedimev dahká.
Jali máhtá dieddelit “Juogosvuosedibme” oalggefálon. Dalloj oattjo listav manna li divna duv juogosvuosedime, máhtá aj dánna dieddelit “Ådå juogosvuosedibme” ådå juogosvuosedimev dagátjit.
Dujsta gatjáduvvá vaddet juogosvuosedibmáj namáv. Tjále manen sidá juogosvuosedimev gåhtjudit ja dieddela “Dagá juogosvuosedimev”. Mujte val ahte juogosvuosedibmáj vattá namáv mij dav dahká álkken gávnatjit maŋŋela, duola degu “Luondofága prosjækta, 9B, 2021 biehtsemáno” jali “Arkitektuvrra dájddagin ja duojen, 2022 guovvamáno”.
Dálla la juogosvuosedimev dahkam. Juohkka juogosvuosedimen la sierra kåvddå majt ietjá ulmutja máhtti tjállet ietjasa lunna vuosedibmáj sebratjit. (I dárbaha kåvdåv mujttet, dat bissu bajemusán bielen nav guhkev gå dujna l juogosvuosedibme rabás).
Máhtá gåro bielen ådåstuhttemnjuolajt dieddelit juogosvuosedimev ådåstuhtátjit. Jus soames guhti l jur áttjak boahtám jali soames guhti juo la dåppe vuorkut ådå rievddadusájt ietjasa modellajda de máhtá dån dieddelit dáv boalov vuosedittjat dakkár rievddadusájt juogosvuosedimen. Mujte ahte dåssju vuorkuduvvam rievddadusá vuojnnuji juogosvuosedimen, ja dat merkaj gájka gudi li juogosvuosedibmáj tjanádum hæhttuji rievddadusájt vuorkudit åvddål gå sijá rievddadusá vuojnnuji juogosvuosedimen.
Jus iesjguhtik modellajt dieddela juogosvuosedimen de zoomi sisi modællaj mav dieddeli.
Jus ájgo ietjat juogosvuosedibmáj tjadnat de hæhttu gáhttit ahte la ietjat modellav vuorkudam.
Gå la modellav vuorkudam de máhtá dieddelit juogosvuosedim-boalov bajemusán gåro bielen.
Tjále de dan gallerijjaj masi sidá ietjat tjadnat (kåvddå tjuodtju bajemusán dan ulmutja bielen gænna l juogosvuosedibme rabás).
Ja dieddela de “Sebra”.
Dálla vuojná juogosvuosedimboalo bájnno l målssum alegij.
Jus dálla dieddela dáv boalov de vuojná dåj iehtjádij modellajt juogosvuosedimen.Máhtá gåro bielen ådåstuhttemnjuolajt dieddelit juogosvuosedimev ådåstuhtátjit. Jus soames guhti l jur áttjak boahtám jali soames guhti juo la dåppe vuorkut ådå rievddadusájt ietjas modællaj de máhtá dån dieddelit dáv boalov vuosedittjat dakkár rievddadusájt juogosvuosedimen. Mujte jut dåssju vuorkuduvvam rievddadusájt vuojná juogosvuosedimen.
Jus iesjguhtik modellajt dieddela juogosvuosedimen de zoomi sisi modællaj mav dieddeli.
Dieddela ruopptotnjuolav gåro bielen máhtsatjit ietjat modella hábbmimij.
